TrolliLahendused
Allikas: Memokraat wiki
Sisukord |
Lahenduste poole
Nagu öeldud, on vahendid online diskussioonide kvaliteedi tõstmiseks tehnoloogiliselt olemas ning palju seisab meediakanalite tahtmise taga. Viimast on aga vähe. Avalikkus ega riik ei saa demokraatlikus riigis meediakanaleile ette kirjutada, kuidas täpselt nad oma kommentaariume modereerivad, küll saab aga avalikkus avaldada survet, et kommentaariumides kehtiksid inimõigused, sõnavabadus ning Eesti Vabariigi seadused.
2009. aasta suvi ja sügis on toonud endaga küll kaasa mõnevõrra suuremat meediakanalite tähelepanu kommentaariumide modereerimise vajadusele, tõenäoliselt on selle taga suurel määral ka portaal Delfi kohtukaotus Vjatseslav Leedole. Samas võib öelda, et muudatused on siiski pigem kosmeetilised kui sisulised.
Tööle võetud moderaatorid ei suuda siiani tagada ka lihtsate solvangute kadumist kommentaariumist ning maha suudetakse võtta vaid mingi osa otsestest ähvardustest isikute aadressil. Reaalsus on see, et selline tegevus on olemuselt tagajärgede likvideerimine, mitte tegelemine põhjusega.
Delfi on käivitanud ka rubriigi "Kõik kommentaaridest", kuhu on koondatud kommentaaride teemalisi artikleid. Iseenesest on tegemist tänuväärse algatusega, kuid seni kuni Delfi samal ajal ei tee piisavalt kommentaarikeskkonna parandamiseks, on sellel oht muutuda nii öelda “kommipesuks” (inglise keeles siis näiteks comment wash, analoogia sõnast “greenwash”, mis tähistab teatud firmade soovi välja paista rohelisemana, paremana kui nad tegelikult on).
Loobumises on jõud
Üldiselt valitseb seisukoht, et ajalehed on oma kommentaariruumide kujundamiselt jõupositsioonil ning tarbija peab lihtsalt võtma endale pakutud toodet.
Selline ettekujutus võib olla aga ekslik, sest on väga tõenäoline ja teoreetiliselt põhjendatav, et toimetused on kommentaariruumide madala kvaliteedi eest juba tasunud korralikku lõivu vähenenud usaldusväärsuse, langeva mõju ja kaudselt ka saamata rahaga. Klikipõhine online ajakirjandus ei ole senini avastanud endale sobivat ja samas veenvat kasumimudelit.
Vahel kiputakse unustama, et tarbija käes on ajalehtede mõjutamiseks konkreetsed vahendid ning üheks neist on meedia ostmata jätmine.
Täpselt sama moodi on meedias esinevatel arvamusliidritel tänu meedia vähenevale mõjule ja alternatiivsetele eneseväljenduse vahenditele üha lihtsam teha otsus mitte osaleda meedia masinavärgis. Süsteemis, mis toodab kehvakvaliteedilist refereerivat ajakirjandust, mille sabas lohiseb sõimust põimitud kommentaaride ahel.
Meie eesmärk ei ole aga õhutada vaenu meedia vastu, vaid pakkuda lahendusi, mille kohaselt võiks meedia muutuda sallivamaks ja demokraatlikumaks keskkonnaks, seepärast soovitame enne vastanduvatele sammudele asumist anda meediale võimalus enese muutmiseks.
Autentimine ID kaardi ja/või pankade kaudu
See on võimalikest lahendustest kõige radikaalsem, kuid mainime seda esimeses järjekorras, sest usume, et sellel võivad olla kõige paremad tulemused kommentaariumi kvaliteedi parandamisel. Lisaks on selline autentimine tänaseks kättesaadav suuremale osale Eesti elanikest. Kui ID kaarti pole, siis panga kaudu autentimine on siiski võimalik, küsimus on aga autentimise teenusele pankade poolt seatud hinnas.
Vastavalt tehtud päringule, on Swedbankis ühe autentimise nii öelda letihinnaks 2 krooni ning see on ilmselgelt liiga kõrge hind meedia poolt vaadates. Samal ajal hinnates ära vajaliku autentimiste hulga, ei ole tehniliselt välistatud võimalus, et pankadega võib jõuda kokkuleppele näiteks reklaami bartertehingu või siis sotsiaalse vastutuse projekti raames, mis võimaldab pakkuda autentimist ajalehtedele oluliselt odavamalt või siis isegi tasuta.
On vägagi selge, et sellisele sammule järgnevad esialgsed tagasilöögid, võib langeda liiklus portaalis, klikkide arv ning võivad esile kerkida maineprobleemid teatud lugejate seas. Kuid samas on selge, et paraneks võimalus sõna võtta neil, kes tõesti tahavad sisulist diskussiooni, mille kvaliteet muudaks ka meediaväljaande enda kuvandit oluliselt kvaliteetsemaks.
Autentimine ID kaardi või pankade kaudu võimaldaks ka suhteliselt otsustavat kommentaaride modereerimist ning selle välistamist, et üks ja sama isik tuleks erinevate identiteetide alt kommenteerima ka pärast seda kui ta on diskussioonist eemaldatud.
Põhilise miinusena näeme autentimisel välismaal elavate eestlaste eemalejäämist, kuid selliselt juhul võib sisse seada ka autentimise lisavarandi ehk isikliku pöördumise moderaatori poole, kes kiidab seejärel erandina kasutajanime heaks.
Indrek Martin (Voyag) on Memokraadi blogis välja pakkunud lahenduse, mille kohaselt võiks autenditud sissekanded ilmuda diskussiooni kohe, kuid anonüümsed kommentaarid peaksid läbima eelkontrolli. Toetame sellist ideed kui suurepärast kompromissi modereerimisvajaduse ning anonüümsusvajaduse vahel.
Leebe autentimine
Erinevad kogemused autentimise taseme tõstmisega näitavad, et isikute tuvastamise leebed vormid võivad samuti tuua endaga kaasa hüppe kommentaariruumi kvaliteedis.
Blogi Memokraat kasutab näiteks Disqus tehnoloogiat leebemal tasemel, mis on kindlasti mõnevõrra rünnatavam kui näiteks Tarkinvestori rangem isikukoodi nõue, kuid arvestades, et uute kasutajanimede pidev loomine on suhteliselt tülikas, on ka juba leebe autentimise keskkonna loomisega võimalik saavutada esialgseid häid tulemusi.
Leebe autentimisega on tegelenud küll ka Eesti Päevalehe online versioon, kuid selle juhtumi puhul ei ole tänaseks suurt vahet autenditud kommentaaride ja anonüümsete vahel, kuna mõlemad ilmuvad samadel alustel ning lisaks ei jäta kommentaariumi tulemused muljet, et toimuks autenditud kommentaatorite eemaldamine diskussioonist isegi siis, kui nad postitavad selgelt vaenu õhutavaid tekste.
Eelkontrolli rakendamine
Inimeste töölevõtmine kommentaaride eelkontrolli teostamiseks püstitab keerulisi probleeme, kuna sellega kaasnevad kulutused ajalehele ning vajadus teha keerulisi toimetuspoliitilisi otsuseid. Samas muutub see küsimus oluliselt lihtsamaks, kui lahti mõtestada kambatsensuuri probleem ja selle tegelik mõju ühiskonnale. Ajaleht, mis toodab või innustab ühiskonda mõjutavat diskussiooni, peab suutma seda hoida raamides, mis vastavad heale tavale, ning sellel on hind. Samuti on võimalik paika panna toimetamisreeglid, mille alusel saab otsuseid kiiresti teha. Needsamad reeglid saab avaldada ka kõigile kasutajatele, et asi oleks läbipaitsev.
On näiteks teada, et Helsingin Sanomat kasutab kommentaaride eelkontrolli ning selleks on tööl kolm inimest ning igaks juhuks reservis veel kaks inimest.
Kommentaariumisõnumite eelkontroll on kindlasti üks võimalikke lahendusi, mida soovitame kasutada (taas kord viitame ka võimalusele teha seda koos identifitseerimisega nii, et eelkontrolli läbivad ainult anonüümsed kommentaarid).
Ärimudeli põhine sisumuutus
Sten Tamkivi on pakkunud Memokraadis esinedes välja võimaluse muuta online kanal tellimispõhiseks, kusjuures tellijad ei näe soovi korral anonüümseid kommentaare ja reklaame.
Teine tema poolt pakutud idee oli paremate kommentaaride eest maksmine:
“Ja minnes veel kaugemale, ma oleksin valmis maksma heade kommentaaride nägemise eest. Mul ei ole häbi tunnistada, et tunnen ennast tihtipeale näiteks Sirpi lugedes lollina. Satub see mulle enamasti kätte lennukis ja paberil, võrguväljaandesse satun harva konkreetse lingisoovituse peale. Ja pea alati kui satun, tunnen puudust… kommentaaridest! Mõne segasemaks jääva, aga intrigeeriva intellektuaalse teema juures näeksin suurt väärtust seda edasi lahkavas ja eri vaatenurki pilti juurde toovas kommentaariumis.”
Hetkel on raske hinnata nende mudelite sobivust Eesti turule, kuid tegemist on iseenesest huvitava võimalusega, millega eksperimenteerimine võib viia innovaatiliste võimalusteni meedia sisu eest raha küsida ja samal ajal luua ka uut ruumi demokraatliku diskussiooni jaoks.
Erinevad pehmed tööriistad
Ajakirja Wired märtsikuu number kirjeldab erinevaid pehmeid meetodeid, kuidas vähendada anonüümset ekstremismi. Nende seas on nii öelda kasutajate endi poolne tsenseerimine, kommentaaride väljahääletamine ning ebatsensuursete väljendite muutmine vokaalide vms eemaldamise teel. Selliste vahendite kasutamist soovitame samuti katsetada, kuid eelistame sellele siiski ranget või leebet autentimist.
Isikuandmed
Siinkohal on oluline, et toimetuses oleksid täpselt paika pandud isikuandmetega ümberkäimise reeglid, mis tagaksid kommenteerijale kindlustunde, et tema identiteet on kaitstud vastavalt toimetuse poliitikale ning Eesti Vabariigi seadustele. Näiteks juhul, kui kommentaator eksib toimetuse poliitika vastu, on karistuseks kommentaari eemaldamine, võib olla ka edasise kommenteerimise keelamine, kuid mitte isikuandmete avaldamine. Kui kommentaator eksib seaduste vastu, toimuvad protseduurid kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega.
Modereerimise reeglid
Lisaks isikuandmete kasutamisele kaasneb vastutus ka modereerimisega. Näiteks on teada üks juhtum, kus üks Eesti ajaleht on kirjutanud vigase artikli, kommentaator on sellele tähelepanu juhtinud, viga on ära parandatud, kuid seepeale on kustutatud ka sellele viitav kommentaar. Sellisel kujul on selgelt tegemist modereerimisõiguse ebaadekvaatse tarvitamisega ajalehe poolt.
Sarnaste juhtumite ennetamiseks on väga oluline, et ajalehel oleks endal olemas selged modereerimise reeglid ning et need oleksid ka lugejatele teada ja näha. Neis reeglites peaks täpselt kirjas olema, millisel juhul kommentaar võidakse kustutada või kasutaja eemaldada. On selge, et on olemas kommentaare, mis on oma sisu poolest piiri peal ning moderaatoril võib olla keeruline teha lõplikku modereerimisotsust. Selleks puhuks võivad meediaväljaanded kaaluda ka võimaliku vahekohtuniku rolli loomist ehk siis anda mõnele töötajale õiguse lahendada vaidlusküsimusi.
Uued mobiilsed platvormid
Uued mobiilsed internetiplatvormid, e-raamatu lugejad ning muud seadmed on üle võtmas mitmeid seni laua- või sülearvutitele kuulunud funktsioone. Ennustatakse, et aastal 2011 müüakse maailmas juba rohkem nutitelefone kui personaalarvuteid. Jälgides tehnoloogilisi suundumusi, on selge, et need kõik mõjutavad oluliselt meedia tarbimist ning ka uusi esilekerkivaid meedia ärimudeleid.
Oma olemuselt on uued platvormid tihti kinnisemad ja rohkem tootja poolt kontrollitud kui senised internetikasutamise võimalused. See tähendab, et inimeste identiteedid on rohkem seotud paratamatult reaalse isikuga ning vähenevad mitmed muud võimalused ja vabadused. See võib tunduda lihtsa lahendusena trolliprobleemi vastu, kuid siinkohal soovitame olla hoopis ettevaatlikud, kuna võib saabuda ajajärk, kus anonüümsus kui tehnoloogia hakkab kaduma, koos selle väärtuslikuga, mida see demokraatiale võib pakkuda.
Eriti kergesti juhtub see aga ülereageerimisena tänasele täiesti modereerimata keskkonnale, eriti kui probleemid anonüümsete ekstreemsustega süvenevad veelgi.
Võrdluseks võib tuua Ameerika Ühendriikide koomiksikoodeksi 1954. aastast, mis tekkis, kuna koomiksitootjaid ähvardati väga rangete seaduslike repressioonidega. Koomiksite avaldajad olid sunnitud kokku leppima enesetsensuuris tasemel, mis oli selge ülereageerimine võimalikele probleemidele. See ahendas sõnavabadust koomiksites oluliselt.
Koomiksireaktsioon sai aga teatavasti alguse Ameerika psühhiaater Fredric Werthami raamatust “Seduction of the Innocent” mis hoiatas, et koomiksid hukutavad noorsugu.
Seega soovitame ajalehtedel tegeleda tõsiselt tänase keskkonna modereerimisega, kuid samal ajal ka selle peale mõtlemisega, kuidas säilitada vabadused tulevastes keskkondades.
